3–7-aastane laps

Mida vanemaks laps saab, seda iseseisvamaks ta muutub. See väljendub ka tema söömisharjumustes ja valikutes. Välja on kujunenud teatud toidueelistused ning ta tahab rohkem ise valida ja otsustada, mida sööb.

Jätkuvalt on lapse energia- ja toitainetevajadus kehakaalu kilogrammi kohta üpris suur, mis tähendab teiselt poolt hoolikat menüü planeerimist, et saada kõik vajaliku toidust kätte.
Karastusjookidest, kartulikrõpsudest, kommidest, saiakestest ja kookidest saab laps rohkesti nn tühja energiat, mida on energiavajaduse rahuldamiseks piisavalt või ülearugi, kuid samal ajal jäävad söömata teised toiduained (puu- ja köögiviljad, leib, piim, kala jne), mida on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks.

Üle kaheaastaste laste toidusoovitused on sarnased täiskasvanutele, kuid kuna nende energiavajadus on väiksem, siis on soovituslikud toidukogused proportsionaalselt väiksemad.

Toidukorrad

Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning 1–2 vahepala. Millist toitu ja mitu korda seda kodus anda, sõltub lasteasutuses viibimise ajast. Organismi on vaja kindlustada vajaliku energiaga regulaarselt, mistõttu on oluline pidada kinni päevastest toidukordadest.

Hommikusöök on päeva olulisim toidukord – see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Kui laps käib lasteaias, tuleb argipäevased hommikusöögid kohendada vastavalt sellele, kas ja mis kell laps lasteaias sööb. Ära aga kunagi jäta hommikusööki andmata. Seda ei pea sööma koheselt pärast ärkamist, kuid hea oleks süüa tunni jooksul ja selleks sobib suurepäraselt ka lasteaia hommikusöök.

Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt värsked või kuivatatud puuviljad ja marjad, köögiviljad, maitsestamata jogurt ja kohupiim, leib, mahl, kama, võileivad). Vahepaladeks ei sobi kompvekid, kreekerid, küpsised, karastus- ja mahlajoogid, jäätis jne. Ka üks komm või küpsis toidukordade vahel võib rikkuda lapse söögiisu terveks päevaks. Ära anna toitu lapsele autasu ega lohutusena, ega ka siis, kui lapsel on igav.

Lõuna- ja õhtusöögid võiksid olla toekamad, eriti lõunasöök. Väga sobivad on supid ning sinna juurde leivaviil ning kas mõni võimalikult vähese suhkruga valmistatud magustoit või hoopis väike praad. Mida väiksem on laps, seda rohkem peaksid toidud olema valmistatud hautades-keetes. Väga sobilikud on erinevad vormiroad. Kuigi lapsed tahavad näha, mis komponentidest on toit valmistatud, siis õpetades maast madalast lapsi sööma segutoite, on võimalik sinna sisse „peita” ka lapsele vähem meeldivamaid köögivilju. Õhtusöögiks sobib ka toekam salat köögiviljadest, kuhu võib lisada muna, juustu, kala, liha, kodujuustu või muud. Kui laps sööb korraliku õhtusöögi lasteaias, siis ei pea kodus õhtul antav toit olema energiarikas.

Õhtusöök peaks perel olema kindel üheskoos söömise aeg, kus saab vestelda päeva-sündmustest ja olla koos (mitte vaadata samal ajal televiisorit või arvutiekraani). Siis võib arutada järgmise päeva menüüd ja samuti teha ettevalmistusi nädalavahetuseks.

Kõik lapsed on nagu täiskasvanudki erinevad. Igal lapsel on toitude seas oma lemmikud ja ka need, mis üldse ei maitse. Teades lapse eelistusi, saab vanem teda vähehaaval meelitada sööma ka neid toite, mida laps tavaliselt ei söö. Selleks võib panna külmkapi peale nimekirja toiduainetest, mida laps päeva jooksul kindlasti sööma peaks. Siis on hea toiduvalikut jälgida ning lapsele tervislikku toitumist õpetada.