12–18-aastane laps

Lapsevanema roll

Teismelise soov iseseisvuda ja eralduda oma vanematest võib muuta noored kriitiliseks oma vanemate ja nende uskumuste suhtes. Neis võib olla üksjagu trotsi ja vastupanu ning kuumaverelisust, kuna see aju osa, mis tegeleb emotsioonide kontrolliga, on alles arenemisjärgus. Lisaks muutuvad oluliseks suhted eakaaslaste, sõprade ja vastassooga. Seetõttu on lapsed altimad kuulama ja märkama sõprade arvamust vanemate arvamuse asemel. Siiski on ka vanemate arvamus oluline ning vanemad saavad endiselt suunata laste käitumist. Eriti olulised on endiselt avatud ja selgitavad arutelud, sest ainult keelud ja hirmutamine noorte käitumisele mõju ei avalda.

Iseseisvumisega käib kaasas ka riskide võtmine ja enda proovile panek. Kokkupuude sõltuvusainetega on vähemal või suuremal määral osa noorte kultuurist. Samas on noortel vaja juhendamist ja arutelusid, et mõista, miks just niimoodi käituti ja kas saab ka teisiti. Lapsevanem saab olla üks neist inimestest, kelle poole teismeline pöördub, kui ta on näiteks vihane, kurb või pettunud oma käitumise või teiste reaktsioonide tõttu. Kodus kehtivad kokkulepped ja reeglid annavad just teismeeas lapsele kindluse ja turvatunde. Vanema saab ka õpetada lapsele, kuidas sotsiaalsele survele vastu seista. Usalduslik suhe ja kindlad kodused kokkulepped aitavad lapsel sõltuvusainetest eemale hoida.

Lapsevanem saab eluks vajalike oskuste arengule kaasa aidata, olles:

• lapsele kaaslaseks keeruliste arutluskäikude juures;
• toeks lapse tunnete ja vajaduste mõistmisel;
• kehtestanud piire seal, kus noor nende vajadust ise veel ei tunneta.