Liikumine

Liikumine on loomulik ja iseenesestmõistetav osa lapse igapäevaelust ning hädavajalik lapse normaalseks vaimseks ja füüsiliseks arenguks.


Liikumine toetab lapse kehalist arengut, motoorsete oskuste kujunemist ja aitab ennetada ülekaalulisust. Kehalisel aktiivsusel on positiivne mõju lapse vaimsele tervisele, aidates vähendada stressi, luues positiivset meeleolu ja toetades õppimisvõimet. Lisaks aitab liikumine edendada sotsiaalset tervist, pakkudes erinevaid võimalusi sõprade ja eakaaslastega suhtlemiseks ning ühiseks tervislikuks vaba aja veetmiseks.

Lapsed võivad kehaliselt aktiivsed olla nii täiskasvanu eestvedamisel kui ka enda initsiatiivil. Täiskasvanu suunamisel toimuv füüsiline tegevus on tavaliselt kõrgema intensiivsusega, samas on lapse initsiatiivil toimuv vaba mäng ja kehaline tegevus loovam ja loomingulisem, võimaldades uurida ümbrust ja kasutada kujutlusvõimet. Mõlemad on ühtviisi olulised.

Kõige tähtsam on, et liikumistegevused oleksid lapse jaoks piisavalt vaheldusrikkad ja mitmekesised, kaasahaaravad, toredad ning liikumisrõõmu pakkuvad.

Hea tervise tagamiseks peavad lapsed iga päev liikuma mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit. Liikumine enam kui 60 minutit päevas toob tervisele täiendavat kasu. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peame siinkohal silmas tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne) ning tugeva kehalise aktiivsuse all tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine (jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine, puude lõhkumine, raskuste tõstmine jne).

Aktiivset liikumist võib koguneda erinevatest kehalistest tegevustest terve päeva jooksul, näiteks liikumis- ja sportmängudest, matkamisest, rattaga sõitmisest, võimlemisest, jõuharjutustest, liikumistunnis või treeningul osalemisest. Oluline on meeles pidada, et aktiivselt liikuda tuleks vähemalt 10 minutit korraga!

Mida rohkem aega õnnestub veeta õues viibides, seda parem, samas kui istumisele ja ekraanide taga veetmisele peaks igapäevaselt pühendama võimalikult vähe aega. Soovituslikult peaks laste ja noorte meelelahutuslik ekraaniaeg jääma alla 2 tunni päevas. Ei tasu unustada, et samavõrd oluline kui kehaline aktiivsus on lapsele ka tervislik toitumine ning piisav puhkus ja uni.

Kuigi Eesti laste liikumisaktiivsus on võrreldes varasemaga veidi tõusnud, liigub igapäevaselt piisavalt (so vähemalt 60 minutit mõõduka või tugeva intensiivsusega liikumist) siiski vaid 16% 11–15-aastastest kooliõpilastest. Väiksematest lastest küündib soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni 2–11-aastastest poistest 27% ja tüdrukutest 13%. Seega on väga oluline soodustada ja toetada laste igapäevast aktiivset liikumist ning pakkuda neile mitmekülgseid liikumisvõimalusi, suunates neid nii toas kui õues tegutsema ja mängima ning vähendada seeläbi istuvat ja ekraanide taga veedetavat aega.

Täiskasvanute roll on lapsi juhendada ja julgustada, nendega koos tegutseda. Siinkohal on kõige olulisemad just lapsevanemad, kes saavad oma lapsele pakkuda toetavat kasvukeskkonda ja läbi isikliku eeskuju kujundada liikumisalaseid hoiakuid ja harjumusi.