Vestlused ajust ja alkoholist – millal ja mida lapsega rääkida?

Lastevanemad hakkavad lapse teismeea saabudes mõlgutama mõtteid stiilis „Varsti peab rääkima seksist… Ja alkoholist… Ei tea, kas narkootikumidest peaksin ka mina rääkima?“ Kuigi tänapäeval on igasugune info kergesti kättesaadav, on keeruline infovoost kõige olulisem ja tõesem välja sõeluda ning siis omakorda lapsesõbralikult ja arusaadavalt lapsele edasi anda. Lisaks teha seda nii, et tulemus oleks silmaga nähtav ja loodetavasti igavesti kestev. Parimaks lahenduseks võiksid siin olla iga-aastased arutelud, mille käigus saab targemaks nii su laps kui saad sina ise.

Inimese aju areneb 25. eluaastani

Aju arengus toimub lõpuspurt just teismeliseeas ja aju saavutab küpsuse alles ligikaudu 25. eluaastaks. Kõige viimasena saab küpseks prefrontaalne korteks ehk eesajukoor – see aju osa, mis pakub loogilisi lahendusi, juhib kriitilist mõtlemist ja hoiab emotsioone kontrolli all. Teismeliseea jooksul arenevadki välja eluks vajalikud oskused nagu enesekontroll, seoste loomine, kriitiline mõtlemine, planeerimine, tahtejõud ja emotsioonide juhtimine. Need on kõik väga olulised oskused, ilma milleta on elus keeruline hakkama saada.

Alkoholi tarvitamine teismeliseeas kahjustab aju oluliste piirkondade arengut

Mida nooremalt, sagedamini ja suuremates kogustes noor alkoholi tarvitab, seda suurema tõenäosusega kimbutavad teda tulevikus probleemid keskendumisega ja tähelepanuhäired, raskused oma emotsioonide kontrollimisega ning madal enesemotiveerimise võime. Seeläbi võib alkoholi tarvitamine põhjustada õppimisvõime langust ja sellega koos õpiraskusi. Alkoholi tarvitamine mõjub prefrontaalse korteksi arengut pidurdavalt, mõjutab enesekontrolli nii teismeeas kui ka hilisemas elus täiskasvanuna. Video „Alkohol ja 21. sajand“ annab hea ülevaate sellest, miks on eesajukoor nii oluline ja kuidas selle areng mõjutab lapse tulevikku.

Alkoholi mõjust ajule peaks rääkima juba siis, kui laps on 8-aastane

Selles vanuses on vanem lapse jaoks kõige suurem autoriteet ning vanema suhtumine, tema hoiakuid ja arvamused on olulised.

Lastevanemate ja õpetajatega suheldes olen kuulnud arvamust, et nii noorelt lapsed veel ei teagi, mis see aju on ja neile pole mõtet seletada. Lapsele saab aga selgitada kõike, kui teha seda eakohaselt. Infot peaks andma piisavalt, et tekitada temas uudishimu, kuid mitte liiga palju, et mitte kaotada huvi uute teadmiste vastu. Aju arengut ja aju rolli elus saab selgitada ka mänguliselt. Dr Hazel Harrison on teinud seda, joonistades kahekorruselise maja, kus ülemisel korrusel elab mõtlev, analüüsiv ja vastutustundlik tegelane ning all emotsionaalne, impulsiivne ja pidevalt midagi vajav elukas. Läbi sellise lähenemise saab lapsele seletada ka, kuidas alkohol mõjub – ülemise korruse elanikud jäävad tukkuma ja võimust võtavad alumisel korrusel elavad tegelased.

Ka teismelisele on vanemate arvamus oluline

Teismeliste laste vanemad ja õpetajad kinnitavad samuti, et alkoholi kahjulikkusest on keeruline rääkida ning oma mõtteid põhjendada. Noored ju küsivad palju küsimusi ja tihti on neil rohkem infot kui lapsevanemal või õpetajal. Siinkohal tuleb säilitada külma närvi, aktsepteerida, et kõike ei saagi alati teada ning võtta aega, et endale mõned olulised asjad selgeks teha. Siinkohal on abiks video „Kuidas aju täiskasvanuks saab“ või Andero Uusbergi artikkel „Alkoholist ja ajust“. Lapsevanema ja õpetaja roll on olla olemas, arutleda ja selgitada, kuid samas ka seada piire ja neid hoida. Isegi kui tundub, et laps ei ole sinuga nõus, siis ta vajab aega analüüsimiseks ning oskusi, kuidas keerulistes olukordades (näiteks, kui sõbrad pakuvad alkoholi) oma teadmisi rakendada. Teismelised katsetavad piire ja ei saa eeldada, et nad üldse ei prooviks. Samas on vanemate mõju suurem kui vanemad ise arvavad. Piire seades saab alkoholitarvitamist edasi lükata ja ka vähendada. Need noored, kellel on vanematega kokkulepe alkoholi mitte tarvitada, joovad alkoholi vähem kui noored, kelle vanemad on lubavama suhtumisega.

Millal siis võib alkoholi juua?

Kõige parem oleks oodata senimaani, kuni aju on küpsuse saavutanud. Kuigi vanemale võib tunduda, et alkoholitarvitamist ei ole võimalik täiesti ära hoida, on väga oluline lükata alkoholi tarvitamise alustamist võimalikult hilisesse vanusesse. Iga edasi lükatud aastaga väheneb risk aju arengu kahjustamiseks. Samuti on sõltuvusse sattumise riskid seda väiksemad, mida hilisemas vanuses alkoholitarvitamisega alustatakse.

Triin Sokk, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist

Foto: Heikki Avent